kataɣzaɣ kataɣzasɩ [kataɣ́zaɣ, kataɣ́zásɩ] n.kA, sI 1• ce qu'on rapporte Ŋnaɣ-ɩ yɔ ɛwɛ kataɣzaɣ pɩdɩɩfɛyɩ; eyozi ɛ-taabalaa tɩŋa payɩ. Tel que tu le vois il est un rapporteur; il a divisé tous ses amis. 2• mensonge n.m. Nakaa kɩlɩ kataɣzaɣ. Nakaa trahit. 3• embellissement d'une histoire, d'une affaire n.m.