6.1. Work

akinagueadvstrongly; powerfully do something with strength or forcemekim samting wantaim strongWapi paakgue niimo valba akinague tukokut viiriikga.To kill a bird you must powerfully throw the stick.Yu laik kilim pisin yu mas taitim masel bilong yu strong na tromoi stik.6.1.2.3.4Power, force
bavii taabandoereksen manNak val yile diikii wadete, dii ka dai ratiikue. Dii bavii taaba nyaan ga.They go and tell him something, he doesn't sit down. He is a doer.Ol i go na tokim em long wanpela samting, em i no save sindaun. Em i man bilong mekim samting kuik.6.1.1Worker
bobutonman who has gone through the initiation rites and received training in the culture. He is a leader in the community.saveman4.5.1Person in authority6.1.1.1Expert
giitiivfinish somethingpinisimLaapu yile tai giite wunii yaak.I went and planted bananas, finished it and I came.Mi go planim banana pinis na kam.6.1.2.3.5Complete, finish6.1.2.2.4Use up
jiikjiikadjtough, difficult to pull offstrong long rausimDiikii winbu jiikjiik ga.Its meat is tough.Mit bilong en i strong moa.6.1.3Difficult, impossible5.2.3Types of food
jiipa niibanworkerswokman6.1Work
jiipanworkwok6.1Work
kajiik kabiilanfibres left after the juice has been chewed out of betelnut, sugarcane or bamboo shootsrabis i stap taim manmeri kaikai buai pinisGura kajiik kabiila aiwai kiirai gurii kari yile solokiyo.Take all your rubbish and throw it away.Ol pipia bilong yupela olgeta yupela kisim i go na tromoi.6.1.2.2.6Waste
kajiikvfinish liquid, drain, empty, consumepinisim waraMasa siipii kiirai ke wunii kajiikne wunii solak.I took the betelnut skin and chewed it and consumed the liquid and threw it away.Mi kisim skin bilong buai na mi bin dring wara bilong em na mi bin tromoi meme bilong em.6.1.2.2.4Use up
katetiyaavget ready, settlestretimYiput kure ma katetiyaabiiriite bu yibo.You two quickly get ready and let's go.Yutupela hariap long stretim ol samting na yumi go.Naalii wi tutuwe katetiyai gabue kuai de wi yik.Yesterday they prepared and talked about burning grassland and they slept and went to the grassland.Asde ol i stretim na toktok long kukim kunai na ol i slip na go long kunai.6.1.2.5.1Arrange an event
kuayikuayavidler, someone who does not worklesman i stap nating tasolKut jiipa kutkapman te miinii gaigai kuayikuaye tu.You don't do work and you sleep here and there in every house.Yu no save mekim wok stap i go na yu slip nabaut long olgeta haus.4.3Behavior6.1Work
kunaguavclean up, fixstretimJabui niiba yaadenang yabii, nanii yuwi je kunaguakiyo.We want to cut the grass and clean up the path that the officials will come on.Mipela laik katim gras na stretim rot long ol bikman bai kam.6.1.2.2.5Take care of something
kutake kulakatakevstart and stop doing somethingwokim lusim wokim lusim wokKutmiiniikuan gai jiipa, agabat ye miinii kutake kulakatake miinii yo? Van sakii jiipa vadii na?How is it that you start and stop working on the house that you are building? Whose pattern is that?Wok bilong haus yu mekim ya, olsem wanem na yu wok i go na lusim gen na wok i go? Em pasin bilong husait?8.4.7Continue, persevere6.1.2.3.5Complete, finish
kutbukv1waste an opportunity to get something goodwestim sans bilong yuApa, an kutbukmiiniite dii yik. Kakii yakiyabang waalii ka.Father, you wasted [your opportunity] and it [crocodile] went. We cannot eat crocodile.Papa yu bin westim na em go. Inap mipela i kaikai dispela pukpuk.6.1.2.2.6Waste6.1.2.9Opportunity2lose something or someone that is preciouslusim gutpela samting bilong yuWuna nyaanna yikiin kiipii kuadii wunii kutbukniik.I lost my beautiful young child.Mi lusim gutpela yangpela pikinini bilong mi.
kutkale2vwaste timewestim taimGanbi yiguriing guane, kutkale gurii te nya vekisade yaako.You went in the morning, you wasted time and the sun is setting and you are coming.Yupela go long moning taim, na yupela westim taim stap inap san i go daun na yupela kam.6.1.2.2.6Waste
kutsovnurturelukautimKiin yikiin mikadika kutsowe viinanu.This good tree the two of them are nurturing.Em gutpela diwai, tupela lukautim em gut.6.1.2.2.5Take care of something
majajamadvsloppily, carelesslynating nating, nabaut nabautVala kutnakne viitiing kiiratiinge ma kut. Majajam kutbak.To straighten the canoe, look carefully and straighten. Don't do it carelessly.Wokim na stretim gut kanu. No ken wokim nabaut nabaut.6.1.2.4Work poorly
puipu siivwaste time, dawdlewestim taimAgi nyaan yiput kure yitiikue wadiite, wunii puipu budii se tu.That man told me to go quickly, and I am wasting a lot of time.Dispela man i tokim mi long go hariap na mi westim taim yet.Puipu se tiidiite nanii te giirabu yaako.He wasted time and we stayed until afternoon and came.Em westim taim na mipela kam long apinun.8.4.5.3.4Delay6.1.2.2.6Waste
saksakadjuntried, unattempted; used to describe something that a person has never attempted beforetraim traim long mekim samting man o meri i no mekim bipoSaksak kakii ma kure vii. Kasabak.Try to make the untried food. Don't just play around.Traim traim na long kukim kaikai, no ken pilai raun tumas.Saksak ge ma kut. Ko tiibak.Try to make a house. Don't just stand around.Traim traim long wokim haus. No ken stap nating.Saksak wut ana dai re yatiikiinyiinii?Won't you sit down and try to make a string bag?Yu no laik sindaun gut na traim long wokim bilum?6.1.2.1Try, attempt
siidawevtest ripeness of a melon by flicking with fingertraim mau bilong melonYawi yile guade miinii melen siidawe viikiyo, aak ye rabakgii.You go to the garden and test the melon, lest it is ripe.Yu go long gaden na testim melen na lukim, nogut em mau na stap.6.1.2.1Try, attempt
siikusiipiilakadvcareless, haphazardmekim nabautKiigi nyaan siikusiipiilak yatiikuan nyaan ga.This man does things poorly.Dispela man i save mekim nabaut.antvadiise6.1.2.4.1Careless, irresponsible
siipiilakadvimproperly, poorly, unconventionallyrongKiigi vala siipiilak wunii kuriik.I made this canoe poorly.Mi wokim kranki liklik long dispela kanu.Wunii giilbagii nyaan, wunii ka nya minikii viitiikue. Wunii siipiilak kutka, jiipa.I as a black skinned man, I do not look at the time. I will work unconventionally.Mi blak skin man, mi no save lukim taim. Mi bai mekim nating na wok.6.1.2.4Work poorly
-tovsfxfinishpinisimGi watotiing.I am finished speaking.Mi totok pinis.Ana katokwunii. Kapiilek gi tu.I cannot finish eating. A little is left.Mi no inap pinisim na kaikai. Hap i stap.Ma kato.[You] finish eating.Yu kaikai na pinisim.Ma kutto.Finish doing [it].Yu mekim na pinisim.syn-puip6.1.2.3.5Complete, finish9.4.1.2Aspect--dynamic verbs
vaavdigdigimYawi yile mung vai te wunii giirabu gait yaak.I went to the garden dug yams and came to the village in the afternoon.Mi go long gaden na digim yam stap na apinun mi kam long ples.6.1Work
vadiibiiravplan, plotplanim nogut, tingim nogutsynvadii sii6.1.2.5Plan
  • Page 1 of 2