Urat - English


a
b
ch
d
e
g
h
i
j
k
l
hl
m
n
ny
ŋ
o
p
r
hr
s
sy
t
u
w
hw
y

s


sorpoheadjyellowyeloYuhurnge luku sorpohe.This flower is yellow.Dispela flaua i yelo.
sosolv uninfl.want totingting i kirap long mekimŊoihmbwaip ŋam sosol ŋaiye ma mamba'e ŋambam ti.I wanted to get her bananas.Tingting bilong mi i kirap bilong kisim banana bilong en.
SukunnKombio peopleKombio laincf.KuwangeKwangaNauNau people (Urat 1)TimbiyanWam peopleToyonUrim peopleYamYam people (Urat 3)YehreYehre people (Urat 2)YimbisYambes peopleUrim; Kwanga; Wam; Yambes; Urat 1; Urat 3; Urat 2
sukuri'adjunripe fruitfrut i no mauKin ŋono ŋip sukuri'.He ate an unripe mango.Em i kaikai mango i no mau yet.
sukwilipnfiresmallpaialiklikNih sukwilip malaih ende ki tatame ŋaiye se ka timbe ono syipsyap tinginde ŋembere luku.A small fire can consume (lit. eat) this big jungle.Wanpela liklik paia inap long lait na kaikai dispela bikpela bikbus.
sulgwatenpalmlimbumcf.borsuwaingepalmbundengepalm, blackserepe 1palm, blacksulungwatepalmsyendepalm
sulkwahnshell scraper - traditionalpiece of a coconut husk/shellsel kokonas bilong sikarapim draiTi wenge sulkwah wele'e ŋem.She uses sulkwah to scrape coconut.Em i sikarapim drai long sulkwah.cf.sumulcoconut scraper, traditional ; spoon - traditional
sulungwatenpalmUsed for men's basket.limbumSulungwate ki bwore ŋaiye miye' ka yasar'e lo' kukwoh.Sulungwate palm is good for making men's baskets.Sulungwate limbum i gutpela bilong brukim basket bilong ol man.cf.borsuwaingepalmbundengepalm, blackserepe 1palm, blacksulgwatepalmsyendepalm
sumbu'nyamyamNyen sumbu' ki sokoloh.Sumbu' yam is long.Sumbu' yam em i longpela.cf.nyenyamsombohyam
sumbwai'nvaginarot bilong pikinini i kamaptaboo wordtambu long tokTalah ki tas sumbwai'.A child comes out (is born) through the vagina.Pikinini i save kam aut long bodi bilong meri.
sumulncoconut scraper, traditional ; spoon - traditionalMade of sharp piece of coconut shell.sel kokonas bilong sikarapim draiTi wenge sumul wele'e ŋem.They use a piece of coconut shell to scrape coconut.Ol sikarapim drai long sel kokonas.cf.sulkwahshell scraper - traditional
sungul1vloosen ; rope gets untied/loosened by itselfrop em yet i lusMwah lo' ti sungul.The head rope of the woman's palm basket got loose.Rop bilong limbum bilong meri i lus.
sungul2adveach one ; everyoneolgetaPe, lenge miye' tuweinge lalme gunguru plai pe, tinge sungul yat me tinge.And they all were astonished and they each one/all came to them.Na ol i kirap nogut, na olgeta i kam long ol.
sungul3noverripe seeds of pandanus nut falling downmarita i mau tumas na em i lus
sungulevabortusually by eating poison from a vinerausim bebi long bel bipo em i rediTuwei uku sungul'e talah.This woman aborted (her) child.Dispela meri i rausim pikinini long bel.
sungwamnstem of individual coconut or sago palm leafNot a frond.bun/nok bilong morota o kokonasTinge yupwai'e wuse sungwam yende temenyenge.They make a broom using stems of coconut leaves.Ol i pasim brum nok.
sungwarnhorn ; bamboo comb (trad.)kom
sungwiyenmouth harpMade of bamboo split in three parts and middle one is a string. ; Bamboo pipe with holes to put fingers on (a simple flute).susapLahyambe ki tale sungwiye.A young man plays a mouth harp.Yangpela man i pilai long susap.
supuleadjcompletely ; veryolgeta ; truKin nal narp Tumam supule.He has moved now to Tumam completely.Em i go stap long Tumam olgeta.Miyeꞌ uku somohon kin sikirp bwore, o tukwini pe, kin nal pupwa supule ko.Earlier that man was a bit good, but now he has gone completely bad.Bipo dispela man i orait liklik, tasol nau em i nogut olgeta.Kapenih ŋesep tikin mastet pe, ki malaih supule.Seeds of mustard greens are very small.Pikinini bilong kumu mastet i liklik tru.
supulmeadjit will be very....bai ... olgetaKa pupwa nihe supulme lenge tuweinge ŋaiye talah tapambe.It will be very bad for women who are pregnant.Em bai hat tru long ol meri i gat bel.
supunadjcomplete ; perfectesp. root crops with perfect skingutpela olgetanogat sua, doti, mak nogutHau bwore supun.Perfect yam.Mami i gutpela tru.
supur'ev uninfl.blowwin i blowYohe, kin supur'e nal'e nal'e ta'e ŋaiye ŋasande kin.Wind, it blows around as it likes.Win i blou nabaut nabaut long laik bilong en.Na supur'e nih!Blow the fire (to get it going)!Winim paia!
surpohnginger plant used for making yellow dye (trad.)tumbuna tsok (as bilong gras)
sururvslidesindaun long limbum na ron go daunLenge lahmekerep surur hwate.The children slide down the mountain (on cardboard/wide part coconut frond etc.).Ol mangki i sindaun long limbum na ron go daun long maunten.
susukumv uninfl.look at each otherlukluk long ol arapelaLenge jetalah susukum yale yat tititinge.The disciples looked at each other.Ol disaipel i lukluk i go kam long ol yet.